Kaupluses kõlav muusika mängib palju suuremat rolli kui sageli arvatakse. Õige muusika valimine on sama oluline kui kaupluse välimus, lai tootevalik, professionaalne müügipersonal ning hea asukoht.

Kaubanduses kasutatava muusika mõju on uuritud alates 1980. aastatest, mil Dr. Ronald E. Milliman Lääne Kentucky Ülikoolist uuris, kuidas taustamuusika mõjutab tarbijate käitumist kauplustes. Sellest hoolimata jääb muusika jaekaubanduses sageli tagaplaanile ning seda isegi suurtes kaubakettides. Kiputakse unustama, et muusika mõjutab tarbijate ostuotsuseid täpselt sama palju kui interjööridisain ja bränd.

Trükised ja mööbel on kaupluse nägu ning muusika on kaupluse hääl. Muusika on midagi palju enamat kui meelelahutus tarbijatele – see on Sinu brändi hing, mis annab klientidele mõista, kes Sa oled.

Me kõik teame, et muusika mõjutab mitmel erineval moel. Kuid erinevalt nähtavatest elementidest nagu kirjašrift ja värvid, on muusikat palju raskem hinnata. Kas see muusika on õige? Kas minu bränd peaks niimoodi kõlama? Neile küsimustele ei ole lihtsaid vastuseid.

Muusika on ühest küljest subjektiivsem kui visuaalsed elemendid ning teisalt on inimeste arvamused muusika osas väga tugevad. Sa võid oletada, et sinu valitud muusika on maitsekas, kuid väikesesse pagariärisse ei pruugi Skrillexi albumid kõige paremini sobida.

Muusika peale tuleks mõelda kohe alguses ning selle valimist tuleks kaaluda sama hoolikalt kui ettevõtte visuaalset identiteeti – mõlemad on võrdselt olulised.

„Parim muusika on selline, mida sa tegelikult ei mäleta. Parim muusika loob atmosfääri, mis sind ergutab, kuid mida kliendid otseselt ei teadvusta,“ ütleb Jasmine Moradi, Soundtrack Your Brandi muusikakoordinaator. „Halvim muusika on sageli see, mida sa märkad, sest see on muusika, mis ei sobi brändi ja kaupluse atmosfääriga.“

Moradi sõnul panevad rõivabrändid suurt rõhku muusikale oma moedemonstratsioonidel, kuid nad peaksid tegema sammu edasi ning mängima sama hoolikalt valitud muusikat ka oma klientidele. Sel moel saavad kliendid muusikat kogeda ka siis, kui nad ei külasta mõnd moedemonstratsiooni. See loob kauplejale täiendava võimaluse oma klientide kõnetamiseks.

„Suurte brändide jaoks on esitlustel ja reklaamides kasutatav muusika peamiselt meelelahutuslik ning kiputakse unustama muusika tähtsust brändi kujunemisel.“ Põhjuseid selleks on mitu. Suurtel kaubanduskettidel on sageli keeruline kontrollida, millist muusikat mängitakse erinevates kauplustes. Enne striimingulahenduste saabumist pidid ettevõtted saatma oma kauplustesse laiali CD plaate. Keeruline oli aga kontrollida, milline muusika kuskil parajasti mängib. Lisaks võivad poed unustada plaate vahetada ning nõnda võib muusika kiiresti üksluiseks ja tüütuks muutuda. Seepärast polegi muusikas siiani nähtud turunduslikke võimalusi, kuid striiminguteenuste saabumisega on see muutumas.

„Taustamuusikast on saamas oluline reklaamikanal, milleks ta loodud on. Traditsiooniline lifitmuusika on muutumas palju emotsionaalsemaks,“ ütleb Moradi.

Moradi on kaua aega teinud koostööd rõivafirmaga GANT, kes väga hoolega valib, millist muusikat GANTi kauplustes mängitakse. Kui sa oled loomas brändi, siis sa pead looma ka persooni oma ideaalsest kliendist. Läbi reklaamide on sul võimalik selliseid inimesi kõnetada, kuid samale sihtgrupile sobiva muusika kasutamisega on võimalik müügitulemusi veelgi suurendada. „GANT mõistab, et muusika abil on võimalik suurendada klientide lojaalsust,“ ütleb Moradi.

Õige muusikaga saad sa luua õige meeleolu alates hetkest, mil klient kaupluse uksest sisse jalutab.